Tervitsi toome pamisaarelt!

Oleme Singpuris, kell on veerand viis 88sel, v2ljas on 26 kraadi ja.. t2pit2hti Zachi klaviatuuril ka pole :P Kirjutan siis, mis meiega vahepeal toimunud.

29. september, the day :D

2rkasin kell pool viis. Vaatamata kogu pingele ja muretsemisele, magasin 88sel nagu laps. Igastahes, kell pool kuus sain Sassiga kokku ja hakkasime tema isaga Riia poole s6itma. Riia lennujaamas selgus, et Sassi pagas kaalus poolteist kilo rohkem, kui oleks tohtinud. Ryanair, selline pagana koi nagu ta on, kasseeris temalt ~400 eeku selle eest. Lend londoni poole oli ebamugav, v2lja arvatud see, et kohtusin ''he toreda vene neiuga. T6otab tulema huvtav seiklus. Muideks, Ryanair on ilmselt selline lennukompanii, mida mina oma tulevikus v2ldin.

Londonis oli k''lm, tuuline ja piles. Tell me something I dont know :P. Kuna meil oli ''heksa tundi lennuni, otsustasime teha paar 6lut. Lennujaam oli v2ga suur, aga loogiline, hakkama saime seal oivaliset. Aeg l2ks seal k2hku ja juba oligi lend Malaisa poole k2es. Peale check in-i sattusime sellisesse poodi, kus m''di akoholi ja veel imeodavalt. ''ks liitrine viski ja liitrine Captain Morgan oli pakkud 26 naela eest, alla 520 eegu. V6tsime need 2ra ja selgus ka selline asi, et v6ime parda peal neid juua. Kuna lend oli pikk, 13,5 tundi, siis j6ime ennast purju ja magasime viisakalt terve reisi :). Kohtusime ka ''he neljak''mnendates prouaga, kes ise oli p2rit Austraaliast, Perthist, kui olla t2psem. Tema puhul sain hakkama ka ilmselt k6ige ilusama komplimendiga ever. K''sisin proua vanust, tema ''tles 40. Selle peale ''tesin mina: I would have guessed guessed more :D Tegel tahtsin viimased s6na asemel 8elda less, aga noh jah :P

Kui ma ennist r22kisin, et Ryanair-iga ma ilmselt enam ei lenda, siis AirAisia on kompanii, mida ma soovitan k6igile! Inimesed on NII viisakad, sir k2ib ette ja taha. Lennuk on mugav ja mis peamine, stjuardessid on hinge matvalt ilusad.

1. oktoober

J6udsime Malaisiasse.. see on lihtsalt uskumatu, kui soe siin on. S6ime KFC-s l6unat ja hakkasime ootama Singapur-i lendu. Ilm oli seal k''ll pilves, aga soojus oli kohati tappev :P. Huvitav oli veel see, et AirAsia lennuga s6itsime meie p2ikeset6usule vastu. Kohapeal tuli aga kella 8 tundi keerata ja j2rsku oli 6htu. Inimesed olid j2llegi viisakad, k6ik oli puhas.. m6nuus.

Kell 22:15 pidi v2ljuma meie lend Singapuri. See hilines tunnike. Pole hullu.

J6udsime Singapuri. Linn on v6imas. Kahjuks, t2nu igasugustele viivitustele Singapuris ja Kuala Lumpuris, j6udsime sinna alles poole ''he paiku. Andsime Zach-ile, kes meid hostib, teada, et lend hilineb ja kuna tal on vaja homme t88le minna, l2ks ta magama. S6itsme taksoga l2bi Sinapuri ja ma ''tlen ausalt, see linn on lihsalt USKUMATULT ilus ja v6imas.

Natukene Zach-ist. Ta on tegelikult Ameeriklane, v2ga palju ringi reisinud. V6ttis meid viisakalt vastu ja n2itas meile oma kohad. Zach palus, et me tooksime talle Eesti riigilipu. T6ime talle ''he v2kese laualipu, ''he t2ism66dus lipu ja veel Eesti riigilipu v2rvides k''nla. Peaks rahule j22ma :). Igastahes, mees on 24 ja on praegu Singapuris neljanda klassi geograafia 6petaja.


Praegu on kell juba veerand kuus ja t2nu ajavahele ja k''mne tunnisel uinakule, hakkab vaikselt ka meil uni tulema. Homme on uus p2ev ja homme j6uame oma sihtpunkti. Eks siis n2ha ole, mis saama hakkab. See ya! :)

SÕJAVÄGI ALGAB SEAL, KUS LÕPPEB LOOGIKA!

See samune arstlik komisjon, mis nii ilusti ennast tänase päeva vahele nihverdas, oli ikka üks totaalne jama. Alguses oli kõigil pea laiali, et oi, mida sina siin teed, meile ei ole tulnud mingit teadet, et mingi vend tuleb oma vigastusega siia. Sain siis mingi tähtsa ninaga jutule, kes samuti ei jaganud mitte midagi. Täielik kaoosia oli. Kellegil mingisuguseid dokumente ei olnud, Tartu komisjon ei teadnud isegi, et mulle on saadetud kutse ilmuda kohale korduv komisjoniks novembri kuus. Ilmselgelt olen ma selleks ajaks juba kadunud ja seetõttu pidingi täna komisjoni ilmuma.

Igastahes, peale kümmet telefonikõnet, lõputut jahumist, et meie ei tea ausalt mitte midagi ja vabanduste, suudeti lõpuks välja uurida, et ma pidin hoopis Tallinnasse minema. No kindlasti ma sinna enam täna ei jõua. Nüüd hakkan Tallinna KAK'i ühte mahlast kirja kirjutama, seejärel lähen EMO'sse ja lasen endale hunniku ravimeid ja vaigisteid välja kirjutada.. ning saadan tuima näoga arved KAK'i. Edu neile! Järjekordne mahavisatud päev.

On käes esmaspäev, ilm on viisakalt öeldes kehva ja kerge pohmeelus on ka kohale jõudnud. Pidu oli võigas ja tänan veelkord kõiki, kes ennast kohale vedasid! Ilmselt see viimane karaoke laul, Eestlane olen ja eestlaseks jään, ei lähe mul kunagi meelest. Hea fiiling oli.

Ülehomme tõmbame sassiga nii nahhui. Aga mul on päris palju asju veel teha. Nagu tavaliselt, jätan ma asjad viimasele minutile. Täna on kell 1 arstlik komisjon ja vaadatakse mu põlv üle. Kell 1 on aga niivõrd kehv aeg. Ma ei jõua praegu enam suurt midagi ära teha ja seal läheb RAUDSELT mingi 2-3 tundi aega, millest enamuse ma ootan. See tähendab, et ka peale komisjoni ei ole mul enam aega asju ostmas käia, kuna kõik kohad on kinni lihtsalt. Mis siis omakorda tähendab, it all comes down to tomorrow. Aga no vast jõuab :P

Mind vist hakkab mingi ärevuseussikese alge seest poolt närima. Vähemalt täna öösel ei saanud ma absoluutselt magada, aga see võis olla tingitud ka äärmiselt kehvast enesetundest. Muidu praegu, hommikul, on küll üpris tuim olla ja ma usun, et ega homnegi tänasest väga erine.

Ärasaatmispidu!

Viimane võimalus siis mõnusalt koosviibida. Rodeo Saloon asub sõbrakeskuse majas. Olemas on meil baaridaam, karaooke ja ka tervitusnapsud. Ma väga loodan Teid kõiki seal kohata. Kui on mingeid küsimusi, siis helistage 56 989 919

Siim ja Sass lähevad Austraaliasse.

28. august oli see päev, mil ma otsustasin - fuck it, lets do this! Kõigele sellele eelnes see käekella draama, mille tõttu ka minu kool poolikuks jäi, ja kõik muu selline jama. 10. septembriks oli viisa olemas, nädal peale seda sai ka lennupiletid välja ostetud. Kõik see toimus nii kiirest puhtalt seetõttu, et ma ise ümber ei mõtleks ja oma entusiasmi ei kaotaks.

Tänase seisuga on jäänud lennuni kaheksa päeva. Põhimõtteliselt on ettevalmistused tehtud, vaja oleks veel inglise naelu vahetada ja mingisugune esmaabipakk kokku panna. Kaasa võtan asju nii vähe, kui võimalik. Hea meelega ei võtakski midagi kaasa, aga päris ilma ei saa.

Mis me seal tegema hakkame - täpselt ei tea. Olen kogunud erinevaid numbreid ja kontakte, kuid pole neist ennem eriti kasu kuniks ise Austraalia pinnal ei ole. Enamus paluvad ühendust võtta, kui Austraaliasse jõuad. Esimesed ööd veedame ilmselt Perthis mingites hostelites, siis tahaks aga wildernessi ära tõmmata ja kusagile backpaberite kohta elutsema jääda ja õunu korjata :P