Kust alustada.. :D Nädal oli huvitav, nädalavahetus veel huvitavam. Töö on igav ja tüütu, nagu tavaliselt, raha on otsas, pea valutab aga elu tundub ikka ilus. See oli siis viimane nädal Margaret River-is. Kurat, mulle meeldib see koht, aga peab edasi liikuma. Tegelt, koht ei olegi nii eriline, aga need inimesed on pagana suurepärased. Lisaks, rand. Kahju on jätta maha neid liivaseid randu ja ilusaid, siniseid lained. Aga fuck it, töö siin on sitt. Samuti raha, mis selle eest makstakse.
Meie järgmine sihtpunkt on Nannup, kus me hakkame avakaadosid korjama. See töö on samuti raske ja tüütu aga vähemalt makstakse meile raha selle eest. Ja tööd on palju. PS meil tekkis siin väikene arutelu. Kas kanad seksivad või ei?
Teisipäeval oli huvitav seik. Tegime oma päevase töö ära ja agentuurist pakuti meile öist vahetust „bottelingus“. Tööd oli ainult kahele, seega mina ja Tõnis võtsime pakkumise vastu. Alustasime kell 7 ja pidime lõpetama 11 paiku. Tööpost asus tsirka 20 kilomeetrit eemal, seega hüppasime oma ustavasse Holdenisse ja panime punuma. Kell 11 saigi töö läbi ja hakkasime koju sõitma. Saime vaevalt paar kilomeetrit sõita ja meie ustav Holden vedas meid alt. Kütus sai otsa :P Kell oli umbes pool 12 ja kedagi ei olnud enam üleval. Mõtlesime siis, suitsu meil on, mis seal ikka, veedame öö autos. Öö oli kohutaaav. Külm, ebamugav jne. Aga pidasime vastu ja hommikul tuli ülemus kütusekanistriga ja aitas meid välja. Auto oli kütusest nii kuiv, et pidime kütust otse mootorisse ja kütusefiltrisse valama. Isegi siis võttis kaua aega kuniks auto hääled sisse sai. Seiklus :D
Kolmapäeval ja neljapäeval meil jälle tööd ei olnud. Ma ei mäleta, mis me need päevad tegime. Järelikult ei midagi erilist. Aga nädalavahetus oli tegus. Claire-il oli kahekümne viies sünnipäev. Riputasime üles õhupalle ja kõik jutud. Pidu sai ja kõvasti. Üks japs, Kohey on ta nimi, mängib sigahästi kitarri ja oi mee laulsime. Laulsime kõvasti :D
Laupäev algas veiniga. Ja siis randa, surfamaaaa. Oo jess, lõpuks ometi ma saan selle ära proovida. Lauaks oli mingi kohalik jama, mis oli katki ja nägi üldse kohutav välja. Ja mis ma oskan öelda.. surfamine on RASKE. Väga raske. Laua peal ma ei püsinud. Lained olid liiiga suured, aga minu visa hing ei andud alla ja ma proovisin ja proovisin ja proovisin. Ikka ei õnnestunud :D Lisaks viskasid lained mind korduvalt kividesse, niiet ma olen üleni lõhki ja seda sõna otseses mõttes. Sääreluul on sellised muhud, et paha hakkab. Küünarnukid, selg, kõht ja jalad on üpris marraskil. Lisaks vedas laine mind vahepeal päris kaugele ja mu magu oli lihtsalt soolavett täis. Ühel momendil ma mõtlesin, this is it, siin ma lõpetan. Kallas oli väga kaugel ja minu pingutused selle poole ujuda olid ikka väga mõttetud. Aga kaldale ma lõpuks sain, puru ja katki nagu ma olin :D
This is the price you have to pay – nii ma mõtlesin ja olin sismas uhke, et kurat, ma proovisin :D Laupäeva õhtu läks jälle käest ära. Kõigil ja kohutavalt :D Jaapanlased on ägedad kui nad purjus on. Ja nad teevad hästi süüa. Ma sõin eile öösel mingit täiestiii tundmatut kraami, aga see oli hea. Nad teevad tõesti hästi süüa.
Pühapäev – randa ja surfama. Ma ei anna ennem alla, kuniks ma korralikult laua peal seisan. Ja täna läks paremini. Esiteks, lained olid rahulikumad ja laud oli ikka kordades parem, kui see, millega ma eile proovisin. Jalgadega sain täna ilusti peale, laud vajus ainult vee alla millegi pärast. Selle momendi, kuna ennast liigutama peab, et laine kätte saada, taban ma ära. Nüüd jääb üle ainult tasakaalu harjutada. Aga see on mul varsti käes, ma tean seda!
Kahju on siit ära minna, aga paraku tuleb seda teha. Ma tõesti ei taha peost suhu elada, aga siin ei ole see muud moodi võimalik. Kui sul just väga ei joppa. Nannupis meil ilmselt suurt midagi teha ei ole, peale töö. Surfata ka ei saa, aga ma loodan, et seal saab piisavalt raha kõrvale panna. Hetkel on vaja tööd teha, fuck the entertainement, seda saab kindlasti hiljem. Aga sel momendil, praegu, ma naudin pühapäeva õhtut, jalgpalli ja külma õlut. Olge mõnusad! =)
Sunday, October 31, 2010
Sunday, October 24, 2010
18 - 24 oktoober
Ma ei suuda uskuda kuidas meil esmaspäeval tööga vedas….. NOTTTT!! :D Meie tööks oli istutamine ja meie arvasime, et töö on lebo jne. Agaa ei. Meie töö seisnes aukude kaevamises ja esmaspäeval oli pagana kuuum.. Palka saime normaalselt ~150 audi. AGA SEE TÖÖ OLI KOHUTAAV, eriti seljale.
Tööpäev läbi läksime Sassiga poodi. Teepeal, meil on poodi ca 1 minuti tee, kohtasime Ruudit. Jep, järjekordne eestlane. Ja mitte ainult eestlane, vaid normaalne eestlane :D Kutt küsis, et kus me peatume – andsime oma backeri nime ja õhtul oli ta juba siin. Ruudi on 23 ja tuli siia Perthist. Ilmselt sai tal linnaelust villand :D Kutt tegi mind veel paari eestlasega tuttavaks, kes tundusid kah kenad.
Hommikud on siin ilusad., kui välja arvata papagoide üürgamine. Nad teevad tõesti päris imeliku häält. Sama lugu on siin varestega. Kurat, nagu kassid lendaksid ringi. Ma arvasin alguses, et need ongi kassid, puude otsas. Aga ei, varesed :D Vahepeal ma tunnen ennast nagu Fred Jussi või Bear Grylls, avastan Austraalia loodust :D Muidu, floora on siin väga mitmekesine ja ilus. Usse ja ämblike pole küll veel kohanud ja ma tegelt loodan, et väga ei kohta ka. Nimelt, meie teeme siin peamiselt veiniaedades tööd. Siinsetes veiniaedades elavad kaks viiest maailma mürgisemast maost. Ja üks nendest, tiger snake, on eriline frukt. Kui muidu madu salvab ühe korra, siis see segane paneb neli, viis, kuus matsu järjest. Lisaks, tema mürk on väga tugev. Thumbs up!!:D
Teisipäeval hõõrusime jälle tüvesid. Viinapuu tüvesid, kasvudest puhtaks :D Kuna mu selg oli eilsest orjapanekust väga tundlik, ei möödunud see päev just kõige lillelisemalt. Jama oli veel see, et tööd oli ainult kolmeks tunniks, seega, me ei teeninud essugi.
Õhtu oli aga võimas. Võtsime Tõnni ja Ruudiga natukene head ja paremat ning läksime mere äärde. Ilmselt see, mida ma kohe kirjeldan, on üks võimsamatest asjadest mida mul kunagi on olnud õnn näha.
Tulime autost välja ja saime kohe aru, et midagi on teoksil – meri mitte ei kohisenud vaid mütsus. Ja mütsus kõvasti. Jõudsime alla ja meie silme ees murdusid nelja – viie meetrised lained. Neli või viis meetrit ei tundu eriti kõrge, aga tegelikult, on ilmselt vähe kohti kus sa näed selliseid laineid murdumas. Tavaline laine, mis rannikul murdub, on poolteist – kaks meetrit. Aga need kuradi hiiglased.. uskumatu. Leidsime rannikul suured kivid, kuhu sisse lained murdusid. Otseloomulikult ronisime kohe nende peale ja see oli hea. See oli pagana hea. Meil kõigil oli sabin sees, et kui nüüd mingi suurem poiss peaks siia ära eksima, siis meid lihtsalt pühitakse kivide pealt minema. Aga õnneks ei. Need nelja meetrised lained, mis rannikule jõudsid, olid avamere peal vast kümme või rohkemgi meetreid. Vee mass, mida need lained endas kandsid, on tohutuuu. Ja meri mütsus. Kui kõrge laine tõuseb ja tõuseb ja siis järsku murdub, tekkib see vahva tunnel, siis ei käi mitte kohin vaid MATS. Konkreetne mats, mis käib läbi nii lihast kui luust :P
Eriti hea oli see, kui sa nägid kaugel taga seda konkreetset SEINA, mis sinu poole liigub ja siis sa mõtled, et kurat, see pühib mu siit kivide pealt minema nagu tolmu. Elamus oli võimas ja selliseid lained vaevalt, et nii pea enam kohata võib. Natukene kahju, et digikas maha ununes :P
Kolmapäeval meil tööd ei olnud, sama asi kordus neljapäeval. Päris kahju tegelikult, kuna me saame selle nädala eest natukene vähe raha, aga peaks ära elama :P Õnneks ei passinud me need päevad toas, kuigi ilm oli tegelikult halb, hoovihmad olid natukene liiga sagedased :D Sõitsime Ruudi autoga ringi ja tutvusime lähiümbrusega. Loomi jälle ei näinud, peale sisalike. Neid oli päris palju ja kohati olid nad päris suured.
Reedene päev oli mõnus. Töö oli hea ja palka saime talutavalt. Reedel oli meil ka natukene keeruline veiniaed. See oli otse järve ääres – palju madusid. Kuulsin kaks või kolm korda päris korraliku sisistamist kah, aga otse mul kellegagi kontakti ei olnud :D Ilmselt aitas jalgade trampimine neid eemal hoida.
Pidu reedel ja laupäeval oli vahva. Margaret River on selline linnake, kus nädala sees tegelikult midagi teha ei ole :D Siin on kaks pubi, need lähevad kella kaheteistkümnest kinni. Nädala vahetuseks tulevad aga inimesed siia puhkama ja see on ilus pidu, mis siin toimub :D Pubid on silmini ja seda sõna otseses mõttes. Inimesed siin, Backpackeris, on võrratud. Oleme osade inglastega juba päris hea kontakti loonud ja tutvusringkond hakkab vaikselt suurenema. Nullist on ikka väga huvitav alustada :P
Eestis mulle pühapäevad eriti ei meeldinud, kellele meeldiks :D Aga siin ma naudin neid. Mingisugust stressi kellegil homse tööpäeva pärast ei ole. Inimesed joovad rahulikult veini, mängime kaarte ja just lõpetasime burgerite grillimise. Ajame lihtsalt mõnusat juttu, täiesti suvalistel teemadel, ja mõtleme kui pagana hea see elu ikka on :D
Tööpäev läbi läksime Sassiga poodi. Teepeal, meil on poodi ca 1 minuti tee, kohtasime Ruudit. Jep, järjekordne eestlane. Ja mitte ainult eestlane, vaid normaalne eestlane :D Kutt küsis, et kus me peatume – andsime oma backeri nime ja õhtul oli ta juba siin. Ruudi on 23 ja tuli siia Perthist. Ilmselt sai tal linnaelust villand :D Kutt tegi mind veel paari eestlasega tuttavaks, kes tundusid kah kenad.
Hommikud on siin ilusad., kui välja arvata papagoide üürgamine. Nad teevad tõesti päris imeliku häält. Sama lugu on siin varestega. Kurat, nagu kassid lendaksid ringi. Ma arvasin alguses, et need ongi kassid, puude otsas. Aga ei, varesed :D Vahepeal ma tunnen ennast nagu Fred Jussi või Bear Grylls, avastan Austraalia loodust :D Muidu, floora on siin väga mitmekesine ja ilus. Usse ja ämblike pole küll veel kohanud ja ma tegelt loodan, et väga ei kohta ka. Nimelt, meie teeme siin peamiselt veiniaedades tööd. Siinsetes veiniaedades elavad kaks viiest maailma mürgisemast maost. Ja üks nendest, tiger snake, on eriline frukt. Kui muidu madu salvab ühe korra, siis see segane paneb neli, viis, kuus matsu järjest. Lisaks, tema mürk on väga tugev. Thumbs up!!:D
Teisipäeval hõõrusime jälle tüvesid. Viinapuu tüvesid, kasvudest puhtaks :D Kuna mu selg oli eilsest orjapanekust väga tundlik, ei möödunud see päev just kõige lillelisemalt. Jama oli veel see, et tööd oli ainult kolmeks tunniks, seega, me ei teeninud essugi.
Õhtu oli aga võimas. Võtsime Tõnni ja Ruudiga natukene head ja paremat ning läksime mere äärde. Ilmselt see, mida ma kohe kirjeldan, on üks võimsamatest asjadest mida mul kunagi on olnud õnn näha.
Tulime autost välja ja saime kohe aru, et midagi on teoksil – meri mitte ei kohisenud vaid mütsus. Ja mütsus kõvasti. Jõudsime alla ja meie silme ees murdusid nelja – viie meetrised lained. Neli või viis meetrit ei tundu eriti kõrge, aga tegelikult, on ilmselt vähe kohti kus sa näed selliseid laineid murdumas. Tavaline laine, mis rannikul murdub, on poolteist – kaks meetrit. Aga need kuradi hiiglased.. uskumatu. Leidsime rannikul suured kivid, kuhu sisse lained murdusid. Otseloomulikult ronisime kohe nende peale ja see oli hea. See oli pagana hea. Meil kõigil oli sabin sees, et kui nüüd mingi suurem poiss peaks siia ära eksima, siis meid lihtsalt pühitakse kivide pealt minema. Aga õnneks ei. Need nelja meetrised lained, mis rannikule jõudsid, olid avamere peal vast kümme või rohkemgi meetreid. Vee mass, mida need lained endas kandsid, on tohutuuu. Ja meri mütsus. Kui kõrge laine tõuseb ja tõuseb ja siis järsku murdub, tekkib see vahva tunnel, siis ei käi mitte kohin vaid MATS. Konkreetne mats, mis käib läbi nii lihast kui luust :P
Eriti hea oli see, kui sa nägid kaugel taga seda konkreetset SEINA, mis sinu poole liigub ja siis sa mõtled, et kurat, see pühib mu siit kivide pealt minema nagu tolmu. Elamus oli võimas ja selliseid lained vaevalt, et nii pea enam kohata võib. Natukene kahju, et digikas maha ununes :P
Kolmapäeval meil tööd ei olnud, sama asi kordus neljapäeval. Päris kahju tegelikult, kuna me saame selle nädala eest natukene vähe raha, aga peaks ära elama :P Õnneks ei passinud me need päevad toas, kuigi ilm oli tegelikult halb, hoovihmad olid natukene liiga sagedased :D Sõitsime Ruudi autoga ringi ja tutvusime lähiümbrusega. Loomi jälle ei näinud, peale sisalike. Neid oli päris palju ja kohati olid nad päris suured.
Reedene päev oli mõnus. Töö oli hea ja palka saime talutavalt. Reedel oli meil ka natukene keeruline veiniaed. See oli otse järve ääres – palju madusid. Kuulsin kaks või kolm korda päris korraliku sisistamist kah, aga otse mul kellegagi kontakti ei olnud :D Ilmselt aitas jalgade trampimine neid eemal hoida.
Pidu reedel ja laupäeval oli vahva. Margaret River on selline linnake, kus nädala sees tegelikult midagi teha ei ole :D Siin on kaks pubi, need lähevad kella kaheteistkümnest kinni. Nädala vahetuseks tulevad aga inimesed siia puhkama ja see on ilus pidu, mis siin toimub :D Pubid on silmini ja seda sõna otseses mõttes. Inimesed siin, Backpackeris, on võrratud. Oleme osade inglastega juba päris hea kontakti loonud ja tutvusringkond hakkab vaikselt suurenema. Nullist on ikka väga huvitav alustada :P
Eestis mulle pühapäevad eriti ei meeldinud, kellele meeldiks :D Aga siin ma naudin neid. Mingisugust stressi kellegil homse tööpäeva pärast ei ole. Inimesed joovad rahulikult veini, mängime kaarte ja just lõpetasime burgerite grillimise. Ajame lihtsalt mõnusat juttu, täiesti suvalistel teemadel, ja mõtleme kui pagana hea see elu ikka on :D
11-17 oktoober
Järjekordne laupäev, istun jälle verandal ja tegevus on üpris sarnane eelmise laupäevaga – joon vett ja teen suitsu :D. Eile, nagu ikka reedele kohane, käis siin ikka jube mürgel. Hommikuks oli kogu kämping peapeale pööratud, aga mis seal ikka, manager oli ise ka pohmellis ja kukkus koristama. Nii see elu Austraalias käib ja sellised need inimesed siin on. Super, no worries!! :D Muideks, eile oli siin full house. Sama tuleb ka täna õhtul. Hunnik brasiillasi ja sakslasi. Millegi pärast ei taha nad eriti seltskonda seguneda ja hoiavad eemale – las hoiavad. Parem neile. Eile öösel hakkas siin üks purjus brazil tuba ümber kujundama mille peale sain ma üpris pahaseks. Mulle ei meeldi brazilid.
Eniveis, töö Austraalias on … huvitav. Esmaspäeval tegelesin sellise asjaga nagu shoot thinning. See kujutab endast uute kasvude, nende mis viinamarju ei tooda, välja kakkumist. Töö on KO-HU-TAAAV! Palka makstakse per wine, ehk siis tüki kohta. Üks wine on 20 senti. Austraalia senti. Kroonides ei mõtle ma enam ammu :P. Palk on sitt ja töö on samuti sitt aga elama peab. Selg valutab jubedalt, väga kuum veel õnneks ei ole. Aga mesilasi on palju.. nendega peab lihtsalt harjuma. Teenisin päevaga umbes sada doltsi, mis siis eestis on ~1100 eeku. Võib küll tunduda palju, aga asjad on siin üpris kallid.
Teisipäeval läks asi ainult paremaks. Tegin sellist asja nagu trunk rubbing. See tähenab siis viinapuu tüve hõõrumist :D Töö eesmärgiks on kõik väikesed kasvud jms sellised, mis puu küljes kasvab, maha hõõruda. Et taime jõud oleks suunatud just sinna, kust on saaki loota. Kummardamist oli palju ja palk.. sellest ma ei taha rääkida. Katastroof. Neli ja pool senti per wine. Teenisime ~40 dollarit. Kütteraha põhimõtteliselt. Mast maas sõitsime koju tagasi.
Kolmapäeval oli jälle shoot thinning. Rohkem ei taha sellest rääkida.
Neljapäeval õnn naeratas meile. Saime tööd botteling-us. Tegelt polnud see õnn, vaid pigem need soojad suhted, mis ma tööagentuuris ühe kena neiuga olen suutnud luua :D Töö muidu oli igav. Tegelsime liini peal ja pudeldasime veini. Palka maksti tunni kohta. Yeahh, 18.9 doltsi tunnis ja teenisime päevaga ~150 doltsi, mis on juba enam-vähem. Reedel oli sama töö ja järjekordsed kopikad kukkusid meie taskusse. Tegelt veel ei kukkunud, palka saame alles järgmisel kolmapäeval. Näpud on meil täiesti põhjas.. aga peaksime kolmapäevani ära hingitsema.
Ok, tööjutt on bullshit ja igav. Aga samas, selle nädala jooksul midagi eriti juhtunud polegi. Kui välja arvata eilne pidu, millest ma kohe kindlasti rääkida ei taha :D Ilmselt keegi pidulistest ei taha :D
Kolmapäeval ajasime peaaegu gänksi alla.. oleme siin juba pikemat aega naljatanud, et kängururauda oleks ette vaja. Autoga oli ka väike probleem. Mootor kippus üle kuumenema. Olin suht veendunud, et meil auto lekkib ja probleem on lihtsalt jahutusvedelikus. Ja nii oligi - vedelik, aka vesi, sai otsa. Tõnn hakkas jubedalt draamatama, et auto on perses ja nüüd on kõik perses ja lähme koju tagasi. Sain päris pahaseks ta peale ja ütlesin, et kurat, mida sa manad ette siin asju. Viskasime radikasse vee sisse ja asi ants ning meie vapper opel raiub edasi :D
Täna, laupäeval, käisime rannas ka. Täna, ja eile, on olnud väga hea ilm ja küpsetasime ennast rannas ikka korralikeks vähipoisteks. Nahk kakub igalt poolt :D Aga see rand, kus me nüüd juba teist korda käisime, on ikka mega. Super lained, soe päike, külm vesi ja mõned üksikud aussie-tüdrukud. Päris äge oli vaadata, kuidas isad oma kuue-seitseme aastaseid poegi ja tütreid surfama õpetasid. Kurat, kõik surfavad. Ei jõua ära oodata kuna endale laua saab muretsetud. Tahaks kindlalt proovida ja ilmselt ka tegeleda.
Muidu, kõik on kõige paremas korras. Eestit veel ei igatse ja kahtlen, kas üldse hakkan. Aga lähedasi inimesi tahaks küll näha.. nuuks :D Ok, soojad tervitused teile Austraaliast ja pidage vastu, see talv ei tule nii hull kui te kardate. See tuleb hullem!!:D Hahaa, tsau!
Eniveis, töö Austraalias on … huvitav. Esmaspäeval tegelesin sellise asjaga nagu shoot thinning. See kujutab endast uute kasvude, nende mis viinamarju ei tooda, välja kakkumist. Töö on KO-HU-TAAAV! Palka makstakse per wine, ehk siis tüki kohta. Üks wine on 20 senti. Austraalia senti. Kroonides ei mõtle ma enam ammu :P. Palk on sitt ja töö on samuti sitt aga elama peab. Selg valutab jubedalt, väga kuum veel õnneks ei ole. Aga mesilasi on palju.. nendega peab lihtsalt harjuma. Teenisin päevaga umbes sada doltsi, mis siis eestis on ~1100 eeku. Võib küll tunduda palju, aga asjad on siin üpris kallid.
Teisipäeval läks asi ainult paremaks. Tegin sellist asja nagu trunk rubbing. See tähenab siis viinapuu tüve hõõrumist :D Töö eesmärgiks on kõik väikesed kasvud jms sellised, mis puu küljes kasvab, maha hõõruda. Et taime jõud oleks suunatud just sinna, kust on saaki loota. Kummardamist oli palju ja palk.. sellest ma ei taha rääkida. Katastroof. Neli ja pool senti per wine. Teenisime ~40 dollarit. Kütteraha põhimõtteliselt. Mast maas sõitsime koju tagasi.
Kolmapäeval oli jälle shoot thinning. Rohkem ei taha sellest rääkida.
Neljapäeval õnn naeratas meile. Saime tööd botteling-us. Tegelt polnud see õnn, vaid pigem need soojad suhted, mis ma tööagentuuris ühe kena neiuga olen suutnud luua :D Töö muidu oli igav. Tegelsime liini peal ja pudeldasime veini. Palka maksti tunni kohta. Yeahh, 18.9 doltsi tunnis ja teenisime päevaga ~150 doltsi, mis on juba enam-vähem. Reedel oli sama töö ja järjekordsed kopikad kukkusid meie taskusse. Tegelt veel ei kukkunud, palka saame alles järgmisel kolmapäeval. Näpud on meil täiesti põhjas.. aga peaksime kolmapäevani ära hingitsema.
Ok, tööjutt on bullshit ja igav. Aga samas, selle nädala jooksul midagi eriti juhtunud polegi. Kui välja arvata eilne pidu, millest ma kohe kindlasti rääkida ei taha :D Ilmselt keegi pidulistest ei taha :D
Kolmapäeval ajasime peaaegu gänksi alla.. oleme siin juba pikemat aega naljatanud, et kängururauda oleks ette vaja. Autoga oli ka väike probleem. Mootor kippus üle kuumenema. Olin suht veendunud, et meil auto lekkib ja probleem on lihtsalt jahutusvedelikus. Ja nii oligi - vedelik, aka vesi, sai otsa. Tõnn hakkas jubedalt draamatama, et auto on perses ja nüüd on kõik perses ja lähme koju tagasi. Sain päris pahaseks ta peale ja ütlesin, et kurat, mida sa manad ette siin asju. Viskasime radikasse vee sisse ja asi ants ning meie vapper opel raiub edasi :D
Täna, laupäeval, käisime rannas ka. Täna, ja eile, on olnud väga hea ilm ja küpsetasime ennast rannas ikka korralikeks vähipoisteks. Nahk kakub igalt poolt :D Aga see rand, kus me nüüd juba teist korda käisime, on ikka mega. Super lained, soe päike, külm vesi ja mõned üksikud aussie-tüdrukud. Päris äge oli vaadata, kuidas isad oma kuue-seitseme aastaseid poegi ja tütreid surfama õpetasid. Kurat, kõik surfavad. Ei jõua ära oodata kuna endale laua saab muretsetud. Tahaks kindlalt proovida ja ilmselt ka tegeleda.
Muidu, kõik on kõige paremas korras. Eestit veel ei igatse ja kahtlen, kas üldse hakkan. Aga lähedasi inimesi tahaks küll näha.. nuuks :D Ok, soojad tervitused teile Austraaliast ja pidage vastu, see talv ei tule nii hull kui te kardate. See tuleb hullem!!:D Hahaa, tsau!
Saturday, October 9, 2010
Pilte praegu ei saa
Hehh, homne asenduslend lükkus 3 päeva edasi. Meie reisist Austraaliasse sai siis nelja päevane puhkus Singauris. Mis ma oskan öelda, MÕNUS!
Singapuris käisime ära rannas ja chillisime niismo linnapeal. Õhtul nautisime hotelli mõnusid ja tutvusime natukene ka Singapuri öise eluga. Aeg läks pagana kähku ja õige pea jõudis kätte lend Perthi. Ilmselgelt lükati ka seda lendu veel pool tundi edasi.
Lend peaks kestma umbes kuus tundi ja me väga lootsime, et lennukompanii kasutab selleks suurt lennukiit. Aga ei, lennuk oli väike ja ebamugav. Väga ebameeldiv lend oli.
Jõudsime Perthi umbes 12 paiku öösel ja meil ei olnud mingisugust ööbimispaika. Otsustasime öö lennujaamas veeta ja vaadata hommikul, mis edasi saab. Lennujaamas juhtus aga üks päris huvitav kokkusattumus. Nimelt, ajasime Sassiga rahulikult eesti keeles juttu ja järsku tuli Tõnn ja küsis meilt eesti keeles tikku. Me ahhoitasime sõna otseses mõttes pooleks ennast. Läksime koos suitsule, ajasime niisama juttu ja selgus, et tegu on väga tõsiselt võetava reisikaaslasega. Tegime koos ka mõned joogid, mis me Singapurist kaasa ostsime ja varsti oligi plaan olemas – me reisime koos.
Hommikul orgunnisime endale Austraalia numbrid ja ma hakkasin kohe uurima, kus ja mida. Lõpuks näkkas. Helistasin sellisesse kohta nagu Winepower, mis on tööagentuur ja nemad ütlesid meile, et võime leida tööd Margaret Riveris. Ma olin eelnevalt ka mõned kontaktid sinna sebinud, niiet majutus oli meil olemas ja poole kahe paiku panimegi Perthist minema.
Margaret River on ilus linn. Fucking beautiful. Ööbime sellises kohas nagu Margaret River Backpackers. Jõudsime kohale ja mis siin toimub – pummelung :D. Tegime kiire söögi ja keerasime magama.
Järgmine päev avasime pangakontod ja otsisime tööd. Põhiliselt läbi agentuuride. Tööd me ei saanud, aga saime selgeks, et autot on meil vaja. Õnneks on Tõnisel load. Üks prantslanna nägi autot 900 dollari eest, mis nägi välja üpris kohutav kuid mootor tundus OK, mis on põhiline. Õhtul jõime teistega veini ja ajasime mõnusalt juttu.
Hommikul ostsime auto :D. See on 83. aasta 2.8L Holden(opel) Commodore :D:D. Hääl on sellel relval korralik ja liigub ka üpris hästi. Käisime uuesti agentuurid läbi ja kuulutasime tähtsalt, et meil on nüüd auto. Suurt lootust meile siiski ei antud :/. Sõitsime autoga natukene põhjapoole, wineyarde üle vaatama. Üritasime tööandjaga otse kontakti võtta, aga ei. Mitte midagi, season is over. Tulime tagasi Riverisse ja olukord tundus lootusetu. Siis tuli mul meelde, et siis 9km kaugusel on ju fucking ocean. Äkki teeb tuju veidi paremaks. Ja kui me kohale jõudsime.. ouuu maii gaaad. Kohalikud teavad rääkida, et need on siin ühed ilusaimad rannad Austraalias. Samuti meeldib see koht surfaritele – mega lained.
Tuju läks paremaks ja mõtlesime, et kurat, me oleme siin olnud alles kaks päeva. Tööd ei saagi siin nii kiiresti. Igastahes, jõudsime rannast tagasi ja ennäe imet. Hosteli manager tuli meie juurde ja ütles, et meile on tööd. Me olime üpris rahul :D Tegime mõnusalt süüa ja õhtul jõime veini inimestega igast maailma otsast. Ce la vie!! Õhtul tulid siia mingid surfarid Perthist kes on siin laineid otsimas. Jõime veini, tegime tossu ja natuisime mõnusat õhtut. Lõpuks olid enamus juba voodites, aga meie tagusime veel puhkeruumis kaarte. Siis lendas sisse üks 40dates Austraallane. Ehtne patrioot, andis meile kohe õlled näppu. Pühkis UK lipuga tagumiku ja tundis piinlikust, et UK lipp üldse Austraalia lipu peal eksisteerib. Tüüp ise töötab nafta puurtorni peal ja oli üldse väga tark mees. Vaatamata sellele, et tema süsteemi järgi ei käitu ja koolis ei ole käinud. Rääkis meile üldse Austraalia elust ja loomadest. Igastahes, lõpuks tuli välja, et ta teab isiklikult väga hästi Western Austraalia kõige suuremat teravilja tootjat. Inimest, kes omab sadu ja tuhandeid hektareid põldu. Mees lubas meile hommikuks tööd leida ja kuna see mees oli tõesti teisest klassist, siis me ei kahelnud selles.
Hommikuks oli meil sõnum olemas, koos kontaktidega, kus tööd saaks. Otsustasime praegu mitte selle variandi kasuks otsustada. Tahame nautida seda ilusat Margaret Riverit ja neid kauneid randu. Mõtlesime, et fuck, meil on nüüd kaks kindlat tööd olemas ja lähme lihtsalt randa lebotama. Valisime seekord teise ranna, kus olid ikka päris suured lained. Sulistasime ookeanis ja jõime veini :D. Siis sain kõne Winepowerst. Ja pakuti meile veeeeeeel tööööd :D. Esmaspäevast hakkab meie töö veiniaias pihta, mida me täpselt teeme, veel ei tea. Aga on reede õhtu. Ja see on ausõna hullumaja mis siin toimub ja nagu me kuulsime siis on see Austraalias tavaline. Jõime veini ingalste, prantsalase, ameeriklase, iirlase, skoči ja jaapanlasega. Õhtul läksime pubisse ja tundsime elust mõnu. Õlu on muidu pubides lihtsalt fucking expensive. Pubis kohtusime veel ühe eestlasega, kes rendib Margaret Riveris maja, Tal on seal basseinid ja jutud. Kutsus meid homme enda poole :D.
Praegu, kell on 1 päeval, istun verandal ja teen suitsu, joon vett, mõnus muusika mängib ja ilm on soe. PALUN ÄRGE TULGE SIIA!!!! If u know what i mean :D
Hehh, homne asenduslend lükkus 3 päeva edasi. Meie reisist Austraaliasse sai siis nelja päevane puhkus Singauris. Mis ma oskan öelda, MÕNUS!
Singapuris käisime ära rannas ja chillisime niismo linnapeal. Õhtul nautisime hotelli mõnusid ja tutvusime natukene ka Singapuri öise eluga. Aeg läks pagana kähku ja õige pea jõudis kätte lend Perthi. Ilmselgelt lükati ka seda lendu veel pool tundi edasi.
Lend peaks kestma umbes kuus tundi ja me väga lootsime, et lennukompanii kasutab selleks suurt lennukiit. Aga ei, lennuk oli väike ja ebamugav. Väga ebameeldiv lend oli.
Jõudsime Perthi umbes 12 paiku öösel ja meil ei olnud mingisugust ööbimispaika. Otsustasime öö lennujaamas veeta ja vaadata hommikul, mis edasi saab. Lennujaamas juhtus aga üks päris huvitav kokkusattumus. Nimelt, ajasime Sassiga rahulikult eesti keeles juttu ja järsku tuli Tõnn ja küsis meilt eesti keeles tikku. Me ahhoitasime sõna otseses mõttes pooleks ennast. Läksime koos suitsule, ajasime niisama juttu ja selgus, et tegu on väga tõsiselt võetava reisikaaslasega. Tegime koos ka mõned joogid, mis me Singapurist kaasa ostsime ja varsti oligi plaan olemas – me reisime koos.
Hommikul orgunnisime endale Austraalia numbrid ja ma hakkasin kohe uurima, kus ja mida. Lõpuks näkkas. Helistasin sellisesse kohta nagu Winepower, mis on tööagentuur ja nemad ütlesid meile, et võime leida tööd Margaret Riveris. Ma olin eelnevalt ka mõned kontaktid sinna sebinud, niiet majutus oli meil olemas ja poole kahe paiku panimegi Perthist minema.
Margaret River on ilus linn. Fucking beautiful. Ööbime sellises kohas nagu Margaret River Backpackers. Jõudsime kohale ja mis siin toimub – pummelung :D. Tegime kiire söögi ja keerasime magama.
Järgmine päev avasime pangakontod ja otsisime tööd. Põhiliselt läbi agentuuride. Tööd me ei saanud, aga saime selgeks, et autot on meil vaja. Õnneks on Tõnisel load. Üks prantslanna nägi autot 900 dollari eest, mis nägi välja üpris kohutav kuid mootor tundus OK, mis on põhiline. Õhtul jõime teistega veini ja ajasime mõnusalt juttu.
Hommikul ostsime auto :D. See on 83. aasta 2.8L Holden(opel) Commodore :D:D. Hääl on sellel relval korralik ja liigub ka üpris hästi. Käisime uuesti agentuurid läbi ja kuulutasime tähtsalt, et meil on nüüd auto. Suurt lootust meile siiski ei antud :/. Sõitsime autoga natukene põhjapoole, wineyarde üle vaatama. Üritasime tööandjaga otse kontakti võtta, aga ei. Mitte midagi, season is over. Tulime tagasi Riverisse ja olukord tundus lootusetu. Siis tuli mul meelde, et siis 9km kaugusel on ju fucking ocean. Äkki teeb tuju veidi paremaks. Ja kui me kohale jõudsime.. ouuu maii gaaad. Kohalikud teavad rääkida, et need on siin ühed ilusaimad rannad Austraalias. Samuti meeldib see koht surfaritele – mega lained.
Tuju läks paremaks ja mõtlesime, et kurat, me oleme siin olnud alles kaks päeva. Tööd ei saagi siin nii kiiresti. Igastahes, jõudsime rannast tagasi ja ennäe imet. Hosteli manager tuli meie juurde ja ütles, et meile on tööd. Me olime üpris rahul :D Tegime mõnusalt süüa ja õhtul jõime veini inimestega igast maailma otsast. Ce la vie!! Õhtul tulid siia mingid surfarid Perthist kes on siin laineid otsimas. Jõime veini, tegime tossu ja natuisime mõnusat õhtut. Lõpuks olid enamus juba voodites, aga meie tagusime veel puhkeruumis kaarte. Siis lendas sisse üks 40dates Austraallane. Ehtne patrioot, andis meile kohe õlled näppu. Pühkis UK lipuga tagumiku ja tundis piinlikust, et UK lipp üldse Austraalia lipu peal eksisteerib. Tüüp ise töötab nafta puurtorni peal ja oli üldse väga tark mees. Vaatamata sellele, et tema süsteemi järgi ei käitu ja koolis ei ole käinud. Rääkis meile üldse Austraalia elust ja loomadest. Igastahes, lõpuks tuli välja, et ta teab isiklikult väga hästi Western Austraalia kõige suuremat teravilja tootjat. Inimest, kes omab sadu ja tuhandeid hektareid põldu. Mees lubas meile hommikuks tööd leida ja kuna see mees oli tõesti teisest klassist, siis me ei kahelnud selles.
Hommikuks oli meil sõnum olemas, koos kontaktidega, kus tööd saaks. Otsustasime praegu mitte selle variandi kasuks otsustada. Tahame nautida seda ilusat Margaret Riverit ja neid kauneid randu. Mõtlesime, et fuck, meil on nüüd kaks kindlat tööd olemas ja lähme lihtsalt randa lebotama. Valisime seekord teise ranna, kus olid ikka päris suured lained. Sulistasime ookeanis ja jõime veini :D. Siis sain kõne Winepowerst. Ja pakuti meile veeeeeeel tööööd :D. Esmaspäevast hakkab meie töö veiniaias pihta, mida me täpselt teeme, veel ei tea. Aga on reede õhtu. Ja see on ausõna hullumaja mis siin toimub ja nagu me kuulsime siis on see Austraalias tavaline. Jõime veini ingalste, prantsalase, ameeriklase, iirlase, skoči ja jaapanlasega. Õhtul läksime pubisse ja tundsime elust mõnu. Õlu on muidu pubides lihtsalt fucking expensive. Pubis kohtusime veel ühe eestlasega, kes rendib Margaret Riveris maja, Tal on seal basseinid ja jutud. Kutsus meid homme enda poole :D.
Praegu, kell on 1 päeval, istun verandal ja teen suitsu, joon vett, mõnus muusika mängib ja ilm on soe. PALUN ÄRGE TULGE SIIA!!!! If u know what i mean :D
Saturday, October 2, 2010
Singapur
Libistati meie ukse alt sisse siis kirjakene, kuhu oli kirjutatud, et meie lend väljub alles 4. oktoobril kell 17:45. Ehk siis, saime kokku neli päeva puhkust Singapuris :P Käisime päeval linnapeal. Singapuris on huvitav arusaam supermarketist. Kui meil, näiteks kaubamaja, on üks suur maja, kus on väiksemad poed sees, siis Singapuri supermarket on tänav, kus on üksteise järel väikesed poed. Hinnad on muidu odavad, ainult tubakas ja alkohol on kallis.
Kell on Singapuris praegu 22:00 ja midagi erilist enam täna tegema ei hakka. Ostsime huvi pärast turu pealt mingisugust riisi viina. Asi haiseb kohutavalt, aga maitsel pole väga viga. Hoian hinge kinni, kui selle kokteili rüüpan. Homme vaatame sassiga Singapuri rannad ka üle :P Elu on mõnus!
Friday, October 1, 2010
Ärkasin kell seitse. Magada sain mõnusa ühe tunni. Zach läks kella poole kaheksaks tööle ja ajasime temaga veel viimast korda juttu. Kutt usaldas meid nii palju, et jättis meid, tegelikult kontvõõraid, kahekesi tema pesakesse majandama. Panime oma kodinad kokku, turgutasime natukene tuju ja kella üheksa paiku otsustasime, et kurat, teeme ühe korraliku hommikusöögi.
Seal samas lähedal, kus Zach elab, oli mingi katusealune kus olid erinevate köökide putkad. Aasia köögist India köögini. Otsustasime Sssiga tellida Chicken Legs and Noodles. Wrong, VIGA, totaalne viga. Nuudel muidugi oli oivaline. Aga need pagana kanajalad olidki reaalselt kanajalad. See maitses vägaa kohutavalt ja tundub, et ka kõhule see kraam eriti ei istunud :D
Kõht nuudlitest pungil mõtlesime, et hakkaks lennujaama poole liikuma. Otsustasime kasutada ühistransporti. Ühistransport on seal muideks ülimalt odav. Bussipilet oli 1S$ mis on seitse eeku koduses rahas. Rongipilet, millega me sõitsime ligi 50km maha, maksis 3,7S$, kusagil 23 krooni. Jõudsime ilusti lennujaama ja hakkasime oma lendu ootama.
Kui vahepeal natukene veel linnast rääkida, siis minul ei ole lihtsalt selle jaoks sõnu. Teed on suurepärased, igal pool on rohelus. Tekib tunne nagu oleks linn keset džunglit ehitatud. Ja autod on ilusad, oi kui ilusad. Iga kolmas auto on tutikas honda, mersu, bemar, mitsubishi lancer või subaru. Ja kõiki neid autosid on natukene välimuselt näpitud nii, et nad näevad tõesti kõik uhked välja. Ja mis veel liiklusesse puutub.. linna sees jooksevad suured 4 realised teed ja linna piiril on nendel teedel kiiruse piirang 90km/h. Autod sõidavad seal aga 140km/h ja see on täiesti arusaadav, sest teed on lihtsalt müstiliselt head. Liikluspolitsei seal kiiruse mõõtmisega ei tegele, selleks on liikluskaamerad. Ja umbes 2-300 meetrit enne kaamerat on silt „Speedcamera, drive carefully“ :D Uskumatu!
Tulles tagasi Singapuri lennujaama, siis meie lend pidi väljuma 15:50, aga kusagil kella kahe paiku tehti „last minute cancel“. Ehk, meie lend jäi täna ära. Aga et me ennast nii kurvana ei tunneks, organiseeriti meile hotell Millennium ****. Korruseid sellel 29 ja asub ise Singapuri kesklinnas. Olime esimeste seal ja meil vedas – saime mingi M Club toa 25. korrusel :D Tuba on ok, jama ainult see, et üks suur voodi on. Aga see probleem on juba lahendatud, Sass magab põrandal. :D Lisaks on olemas ka homme hommikul asenduslend.
Õhtusöögist ja meie väikesest vaateratta tuurist, mis on hetkel maailma suurim, saate näha läbi piltide :)
Subscribe to:
Comments (Atom)