25 - 31 oktoober

Kust alustada.. :D Nädal oli huvitav, nädalavahetus veel huvitavam. Töö on igav ja tüütu, nagu tavaliselt, raha on otsas, pea valutab aga elu tundub ikka ilus. See oli siis viimane nädal Margaret River-is. Kurat, mulle meeldib see koht, aga peab edasi liikuma. Tegelt, koht ei olegi nii eriline, aga need inimesed on pagana suurepärased. Lisaks, rand. Kahju on jätta maha neid liivaseid randu ja ilusaid, siniseid lained. Aga fuck it, töö siin on sitt. Samuti raha, mis selle eest makstakse.

Meie järgmine sihtpunkt on Nannup, kus me hakkame avakaadosid korjama. See töö on samuti raske ja tüütu aga vähemalt makstakse meile raha selle eest. Ja tööd on palju. PS meil tekkis siin väikene arutelu. Kas kanad seksivad või ei?

Teisipäeval oli huvitav seik. Tegime oma päevase töö ära ja agentuurist pakuti meile öist vahetust „bottelingus“. Tööd oli ainult kahele, seega mina ja Tõnis võtsime pakkumise vastu. Alustasime kell 7 ja pidime lõpetama 11 paiku. Tööpost asus tsirka 20 kilomeetrit eemal, seega hüppasime oma ustavasse Holdenisse ja panime punuma. Kell 11 saigi töö läbi ja hakkasime koju sõitma. Saime vaevalt paar kilomeetrit sõita ja meie ustav Holden vedas meid alt. Kütus sai otsa :P Kell oli umbes pool 12 ja kedagi ei olnud enam üleval. Mõtlesime siis, suitsu meil on, mis seal ikka, veedame öö autos. Öö oli kohutaaav. Külm, ebamugav jne. Aga pidasime vastu ja hommikul tuli ülemus kütusekanistriga ja aitas meid välja. Auto oli kütusest nii kuiv, et pidime kütust otse mootorisse ja kütusefiltrisse valama. Isegi siis võttis kaua aega kuniks auto hääled sisse sai. Seiklus :D

Kolmapäeval ja neljapäeval meil jälle tööd ei olnud. Ma ei mäleta, mis me need päevad tegime. Järelikult ei midagi erilist. Aga nädalavahetus oli tegus. Claire-il oli kahekümne viies sünnipäev. Riputasime üles õhupalle ja kõik jutud. Pidu sai ja kõvasti. Üks japs, Kohey on ta nimi, mängib sigahästi kitarri ja oi mee laulsime. Laulsime kõvasti :D

Laupäev algas veiniga. Ja siis randa, surfamaaaa. Oo jess, lõpuks ometi ma saan selle ära proovida. Lauaks oli mingi kohalik jama, mis oli katki ja nägi üldse kohutav välja. Ja mis ma oskan öelda.. surfamine on RASKE. Väga raske. Laua peal ma ei püsinud. Lained olid liiiga suured, aga minu visa hing ei andud alla ja ma proovisin ja proovisin ja proovisin. Ikka ei õnnestunud :D Lisaks viskasid lained mind korduvalt kividesse, niiet ma olen üleni lõhki ja seda sõna otseses mõttes. Sääreluul on sellised muhud, et paha hakkab. Küünarnukid, selg, kõht ja jalad on üpris marraskil. Lisaks vedas laine mind vahepeal päris kaugele ja mu magu oli lihtsalt soolavett täis. Ühel momendil ma mõtlesin, this is it, siin ma lõpetan. Kallas oli väga kaugel ja minu pingutused selle poole ujuda olid ikka väga mõttetud. Aga kaldale ma lõpuks sain, puru ja katki nagu ma olin :D

This is the price you have to pay – nii ma mõtlesin ja olin sismas uhke, et kurat, ma proovisin :D Laupäeva õhtu läks jälle käest ära. Kõigil ja kohutavalt :D Jaapanlased on ägedad kui nad purjus on. Ja nad teevad hästi süüa. Ma sõin eile öösel mingit täiestiii tundmatut kraami, aga see oli hea. Nad teevad tõesti hästi süüa.

Pühapäev – randa ja surfama. Ma ei anna ennem alla, kuniks ma korralikult laua peal seisan. Ja täna läks paremini. Esiteks, lained olid rahulikumad ja laud oli ikka kordades parem, kui see, millega ma eile proovisin. Jalgadega sain täna ilusti peale, laud vajus ainult vee alla millegi pärast. Selle momendi, kuna ennast liigutama peab, et laine kätte saada, taban ma ära. Nüüd jääb üle ainult tasakaalu harjutada. Aga see on mul varsti käes, ma tean seda!

Kahju on siit ära minna, aga paraku tuleb seda teha. Ma tõesti ei taha peost suhu elada, aga siin ei ole see muud moodi võimalik. Kui sul just väga ei joppa. Nannupis meil ilmselt suurt midagi teha ei ole, peale töö. Surfata ka ei saa, aga ma loodan, et seal saab piisavalt raha kõrvale panna. Hetkel on vaja tööd teha, fuck the entertainement, seda saab kindlasti hiljem. Aga sel momendil, praegu, ma naudin pühapäeva õhtut, jalgpalli ja külma õlut. Olge mõnusad! =)